Sotsiaalsed probleemid ühiskonnas ja koolis
Kristi Kõiv
Põhimõisteid
Erinevat liiki riskikäitumise sisuks laste ja noorukite seas on (Kõiv, 2010):
sotsiaalselt määratletud ja aktsepteeritud käitumismustrite/reeglite/normide/standardite rikkumine erinevas ümbruses - kodu, kool, ühiskond, mida määratletakse kui antisotsiaalset käitumist.
Täpsemalt lahtiseletatuna puudutab antisotsiaalne käitumine kolme aspekti seoses sotsiaalselt määratletud ja aktsepteeritud käitumismustrite/reeglite/normide/standardite rikkumine erinevas ümbruses:
a) sotsiaalselt mittesobiv käitumine, mis pole sotsiaalses grupis heakskiidetud;
b) sotsiaalselt mittesobiv rollikäitumine;
c) sotsiaalselt mitteaktsepteeritud hoiakute omandamine.
Antisotsiaalne käitumine on kirjeldav termin iseloomustamaks tegevusi, kui rikutakse tahtlikult teiste inimeste või ühiskonna õigusi nii, et sellise käitumise tagajärjed on kahjulikud.
Antisotsiaalse käitumise alla kuulub terve rida erinevaid käitumisviise, mis on jaotatavad nelja alaliigi alla (Frick jt, 1993):
Noorukite tervisega seotud riskikäitumise erinevaid liike, milleks on käitumine, mis võib tekitada vigastusi, seksuaalset riskikäitumist, ebatervislikku toitumist, mittepiisavat kehalist aktiivsust ning suitsetamist, alkoholi ja teiste uimastite tarvitamist. Kõik eelnimetatud tervisega seotud riskikäitumise liigid on levinumad riskikäitumise liigid noorukite seas ning kuuluvad antisotsiaalse käitumise alla, olles osa noorukiealiste staatusega seotud väärkäitumisest.
Seega käsitleb antisotsiaalne käitumine nii noorukite tervisega seotud riskikäitumise erinevaid liike, mis on üks osa noorukiealiste staatusega seotud väärkäitumisest kui ka suurt hulka teisi käitumisakte kui rikutakse teiste inimsete või ühiskonna õigusi, kusjuures sellise käitumise tagajärjed on negatiivseid - füüsiline ja/või psühholoogline kahju (Kõiv, 2010).
Arengulisest perspektiivist võttes on tänapäeval noorukite antisotsiaalsele käitumise kulule omased teistsugused tendentsid kui need olid veel paar aastakümmet tagasi ning täheldatavad on kaks erinevat antisotsiaalse käitumise kulgu (näit. Moffitt jt. 2001; Kõiv, 2006).
Vastavalt antisotsiaalse käitumisega seotuse algusajale ja kulule on (väike) osa noorukeid, kes on seotud tõsiste antisotsiaalse käitumise liikidega (varavastane väärkäitumine, agressiivse käitumise erinevad liigid, tõsised staatusega seotud antisotsiaalse käitumise liigid) varajases noorukieas, kuuludes riskigruppi, kellel on suur tõenäosus olla antisotsiaalse käitumisega seotud ka edaspidi. Teiselt poolt suureneb noorukieas seotus antisotsiaalse käitumise erinevate vähemtõsiste liikidega, eriti uimastite kasutamisega, koos suurenenud vabaduse ja valikutega, kusjuures seotus väheneb vastavalt sellele, kui võetakse täiskasvanu vastutus ja omandatakse täiskasvanu sotsiaalne küpsus. Enamiku noorukite jaoks on tavaline olla (mõnede uurijate arvates ka normatiivne) seotud vähemtõsiste staatusega seotud antisotsiaalse käitumise liikidega nii, et varajases ja keskmises noorukieas eksperimenteeritakse eelkõige uimastitarvitamisega (alkohol ja tubakas) sotsiaalses kontekstis ja teiste staatusega seotud antisotsiaalse käitumise liikidega – koos samaealiste või natukene vanemate eakaaslastega, sest konformsus eakaaslastega on kõrge ja eakaaslastepoolne aktsepteerimine on arenguülesandena tähtis (Kõiv, 2010).
sotsiaalselt määratletud ja aktsepteeritud käitumismustrite/reeglite/normide/standardite rikkumine erinevas ümbruses - kodu, kool, ühiskond, mida määratletakse kui antisotsiaalset käitumist.
Täpsemalt lahtiseletatuna puudutab antisotsiaalne käitumine kolme aspekti seoses sotsiaalselt määratletud ja aktsepteeritud käitumismustrite/reeglite/normide/standardite rikkumine erinevas ümbruses:
a) sotsiaalselt mittesobiv käitumine, mis pole sotsiaalses grupis heakskiidetud;
b) sotsiaalselt mittesobiv rollikäitumine;
c) sotsiaalselt mitteaktsepteeritud hoiakute omandamine.
Antisotsiaalne käitumine on kirjeldav termin iseloomustamaks tegevusi, kui rikutakse tahtlikult teiste inimeste või ühiskonna õigusi nii, et sellise käitumise tagajärjed on kahjulikud.
Antisotsiaalse käitumise alla kuulub terve rida erinevaid käitumisviise, mis on jaotatavad nelja alaliigi alla (Frick jt, 1993):
- varavastane väärkäitumine: näiteks varastamine, vandalism;
- noorukiealiste staatusega seotud väärkäitumine, mis on kahjulik nende arengule ja tervisele: näiteks uimastite tervitamine, koolist väljalangevus, koolist põhjuseta puudumine;
- vastuhakuga seotud käitumine: näiteks, vastuhakk vanematele või õpetajatele, vaidlemine;
- agressiivne käitumine: näiteks, kaklemine, kiusamine.
Noorukite tervisega seotud riskikäitumise erinevaid liike, milleks on käitumine, mis võib tekitada vigastusi, seksuaalset riskikäitumist, ebatervislikku toitumist, mittepiisavat kehalist aktiivsust ning suitsetamist, alkoholi ja teiste uimastite tarvitamist. Kõik eelnimetatud tervisega seotud riskikäitumise liigid on levinumad riskikäitumise liigid noorukite seas ning kuuluvad antisotsiaalse käitumise alla, olles osa noorukiealiste staatusega seotud väärkäitumisest.
Seega käsitleb antisotsiaalne käitumine nii noorukite tervisega seotud riskikäitumise erinevaid liike, mis on üks osa noorukiealiste staatusega seotud väärkäitumisest kui ka suurt hulka teisi käitumisakte kui rikutakse teiste inimsete või ühiskonna õigusi, kusjuures sellise käitumise tagajärjed on negatiivseid - füüsiline ja/või psühholoogline kahju (Kõiv, 2010).
Arengulisest perspektiivist võttes on tänapäeval noorukite antisotsiaalsele käitumise kulule omased teistsugused tendentsid kui need olid veel paar aastakümmet tagasi ning täheldatavad on kaks erinevat antisotsiaalse käitumise kulgu (näit. Moffitt jt. 2001; Kõiv, 2006).
Vastavalt antisotsiaalse käitumisega seotuse algusajale ja kulule on (väike) osa noorukeid, kes on seotud tõsiste antisotsiaalse käitumise liikidega (varavastane väärkäitumine, agressiivse käitumise erinevad liigid, tõsised staatusega seotud antisotsiaalse käitumise liigid) varajases noorukieas, kuuludes riskigruppi, kellel on suur tõenäosus olla antisotsiaalse käitumisega seotud ka edaspidi. Teiselt poolt suureneb noorukieas seotus antisotsiaalse käitumise erinevate vähemtõsiste liikidega, eriti uimastite kasutamisega, koos suurenenud vabaduse ja valikutega, kusjuures seotus väheneb vastavalt sellele, kui võetakse täiskasvanu vastutus ja omandatakse täiskasvanu sotsiaalne küpsus. Enamiku noorukite jaoks on tavaline olla (mõnede uurijate arvates ka normatiivne) seotud vähemtõsiste staatusega seotud antisotsiaalse käitumise liikidega nii, et varajases ja keskmises noorukieas eksperimenteeritakse eelkõige uimastitarvitamisega (alkohol ja tubakas) sotsiaalses kontekstis ja teiste staatusega seotud antisotsiaalse käitumise liikidega – koos samaealiste või natukene vanemate eakaaslastega, sest konformsus eakaaslastega on kõrge ja eakaaslastepoolne aktsepteerimine on arenguülesandena tähtis (Kõiv, 2010).
Viidatud kirjandus
Kõiv, K. (2006). Noorukite antisotsiaalne käitumine: erinevad mustrid ja tendentsid Eestis. Rtm. H. Haljasorg (Toim.), Piiril. Tallinn: Maarjamaa Konvent, 22-32.
Kõiv, K. (2010). Riskikäitumise ennetuse ja sekkumise temaatika inimeseõpetuses. Oja, M.; Kõiv, K.; Mõttus, H.; Schihalejev, O. (Toim.). Sotsiaalained. Valdkonnaraamat põhikooliõpetajale (1 - 12).
http://www.oppekava.ee/index.php/P%C3%B5hikooli_valdkonnaraamat_SOTSIAALAINED: Haridus- ja Teadusministeerium. Eksamikeskus.
Frick, P. J., Lahey, B. B., Loeber, R., Tannenbaum, L., Van Horn, Y., Christ, M. A. G., Hart, E. L., & Hanson, K. (1993). Oppositional defiant disorder and conduct disorder: A meta-analytic review of factor analysis and cross-validation in a clinic sample. Clinical Psyhology Rewiew, 13, 319-340.
Moffitt, T. E. (1993). Adolescence-limited and life-course-persistent antisocial behavior: A developmental taxonomy. Psychological Review, 100 (4), 674-701.
Kõiv, K. (2010). Riskikäitumise ennetuse ja sekkumise temaatika inimeseõpetuses. Oja, M.; Kõiv, K.; Mõttus, H.; Schihalejev, O. (Toim.). Sotsiaalained. Valdkonnaraamat põhikooliõpetajale (1 - 12).
http://www.oppekava.ee/index.php/P%C3%B5hikooli_valdkonnaraamat_SOTSIAALAINED: Haridus- ja Teadusministeerium. Eksamikeskus.
Frick, P. J., Lahey, B. B., Loeber, R., Tannenbaum, L., Van Horn, Y., Christ, M. A. G., Hart, E. L., & Hanson, K. (1993). Oppositional defiant disorder and conduct disorder: A meta-analytic review of factor analysis and cross-validation in a clinic sample. Clinical Psyhology Rewiew, 13, 319-340.
Moffitt, T. E. (1993). Adolescence-limited and life-course-persistent antisocial behavior: A developmental taxonomy. Psychological Review, 100 (4), 674-701.
Soovitatav kirjandus
Kraav, I.; Kõiv, K. (2001). Sotsiaalpedagoogilised probleemid üldhariduskoolis. Tartu: VALI trükikoda.
Kõiv, K. (2003). Antisotsiaalse käitumisega õpilased: artiklite kogumik III. Tartu: VALI trükikoda.
Kõiv, K. (2006a). Sotsiaalsete oskuste treeningu tulemuslikkus kolme erineva sotsiaalpedagoogilise probleemideringiga hakkamasaamise näitel. Kraav, I.; Mikser, R. (Toim.). Sotsiaalpedagoogika teooria ja selle praktilisi väljakutseid Eestis (65 - 83). Tartu: VALI trükikoda.
Kõiv, K. (2006b). Lapse väärkohtlemine – suhtumine ja erinevate liikide esinemissagedus - küsimus Eesti ühiskonnas. I. Kraav, R. Mikser (Toim.). Sotsiaalpedagoogika teooria ja selle praktilisi väljakutseid Eestis (44 - 64). Tartu: VALI trükikoda.
Kõiv, K. (2006c). Noorukite antisotsiaalne käitumine: erinevad mustrid ja tendentsid Eestis. H. Haljasorg (Toim.). Piiril (23 - 32). Tallinn: Maarjamaa Konvent.
Kõiv, K. (2006d). Kiusamiskäitumise mitu tahku: õpilastevaheline kiusamine, õpilaste kiusamine õpetajate poolt, õpetajate kiusamine õpilaste poolt ning õpetajate kiusamine kooli personali ja lapsevanemate poolt. Tartu: VALI trükikoda.
Kõiv, K. (2007a). Koolist väljelangenute vaatenurk: väljalangevuse peamised põhjused ja agressiivse käitumise kogemus koolist väljalangenute hinnangul. Haridus, 11-12, 58 - 64.
Kõiv, K. (2007b). Kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste koolid Eestis: ülevaade. Tartu: VALI trükikoda.
Kõiv, K. (2009). Bullying among Estonian pupils: An overview. J. Mikk, M. Veisson & P. Luik (Eds.). Teenagers in Estonia: Values and behaviour. Estonian studies in education. Volume 1. Frankfurt am Main Berlin Bern Bruxelles New York Oxford Wien: Peter Lang Europäischer Verlag der Wissenschaften, 103-123.
Kõiv, K. (2010). Changes in the pattern of antisocial behavior in male institutionalized young offenders in Estonia during last decade. In: 12th Biennial Conference of the European Association for Research on Adolescence: The 12th Biennial Conference of the European Association for research on Adolescence; Vilnius, Lithuania; 12 - 15 May, 2010. (Toim.) Zukauskiene, R.. Bologna: Medimond, 2010, 229-234.
Kõiv, K. (2003). Antisotsiaalse käitumisega õpilased: artiklite kogumik III. Tartu: VALI trükikoda.
Kõiv, K. (2006a). Sotsiaalsete oskuste treeningu tulemuslikkus kolme erineva sotsiaalpedagoogilise probleemideringiga hakkamasaamise näitel. Kraav, I.; Mikser, R. (Toim.). Sotsiaalpedagoogika teooria ja selle praktilisi väljakutseid Eestis (65 - 83). Tartu: VALI trükikoda.
Kõiv, K. (2006b). Lapse väärkohtlemine – suhtumine ja erinevate liikide esinemissagedus - küsimus Eesti ühiskonnas. I. Kraav, R. Mikser (Toim.). Sotsiaalpedagoogika teooria ja selle praktilisi väljakutseid Eestis (44 - 64). Tartu: VALI trükikoda.
Kõiv, K. (2006c). Noorukite antisotsiaalne käitumine: erinevad mustrid ja tendentsid Eestis. H. Haljasorg (Toim.). Piiril (23 - 32). Tallinn: Maarjamaa Konvent.
Kõiv, K. (2006d). Kiusamiskäitumise mitu tahku: õpilastevaheline kiusamine, õpilaste kiusamine õpetajate poolt, õpetajate kiusamine õpilaste poolt ning õpetajate kiusamine kooli personali ja lapsevanemate poolt. Tartu: VALI trükikoda.
Kõiv, K. (2007a). Koolist väljelangenute vaatenurk: väljalangevuse peamised põhjused ja agressiivse käitumise kogemus koolist väljalangenute hinnangul. Haridus, 11-12, 58 - 64.
Kõiv, K. (2007b). Kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste koolid Eestis: ülevaade. Tartu: VALI trükikoda.
Kõiv, K. (2009). Bullying among Estonian pupils: An overview. J. Mikk, M. Veisson & P. Luik (Eds.). Teenagers in Estonia: Values and behaviour. Estonian studies in education. Volume 1. Frankfurt am Main Berlin Bern Bruxelles New York Oxford Wien: Peter Lang Europäischer Verlag der Wissenschaften, 103-123.
Kõiv, K. (2010). Changes in the pattern of antisocial behavior in male institutionalized young offenders in Estonia during last decade. In: 12th Biennial Conference of the European Association for Research on Adolescence: The 12th Biennial Conference of the European Association for research on Adolescence; Vilnius, Lithuania; 12 - 15 May, 2010. (Toim.) Zukauskiene, R.. Bologna: Medimond, 2010, 229-234.