Uimastid ja nende toime kesknärvisüsteemile. Sõltuvus. Uimastiennetus koolitasandil.
Evelyn Kiive
Mõned põhimõisted
Aineid, mida kasutatakse psüühika mõjutamiseks, nimetatakse psühhoaktiivseteks aineteks ehk uimastiteks. Selliste ainete hulk on väga suur, osa neist on kasutusel:
• Ilma piiranguteta (näiteks kohv)
• Piirangutega (vanus tubaka ja alkoholi puhul)
• Rahvusvaheliselt või riiklikul tasandil kontrollitavatena (näiteks kanepitooted, opiaadid)
Narkootikumideks nimetatakse aineid, mille käitlemine on seadusega keelatud.
Toime järgi kesknärvisüsteemile jaotatakse uimastid:
• STIMULANDID (n: kokaiin, amfetamiin, ecstasy, kofeiin, nikotiin)
• DEPRESSANDID (n: alkohol, rahustid, opiaadid, kanepitooted)
• HALLUTSINOGEENID ehk PSÜHHEDEELIKUMID (n: LSD, fentsüklidiin, psilotsübiin, meskaliin)
Inimese käitumist juhib kesknärvisüsteem: Ajutegevus põhineb närvirakkude omavahelisel keemilisel suhtlusel. Närvirakkude sidepidamiskohtades (sünapsites) vabanevad keemilised molekulid kannavad sõnumeid edasi. Ajus on erinevaid närvirakkude kooslusi, mis edastavad oma sõnumeid erinevate keemiliste molekulide kaudu. Erinevad uimastid mõjutavad aju sõnumite edastamise viisi ja kiirust läbi närviülekande mõjutamise.
Uimastite korduv kasutamine võib tekitada sõltuvust. Sõltuvust on kahte tüüpi:
Füüsiline sõltuvus on organismi kohanemine uimasti olemasoluga.
Uimasti toime möödumisel või tarvitamise katkestamisel tekivad võõrutusnähud (tihti vastupidised uimasti enda toimele). Uus annus kaotab võõrutussümptomaatika.
Psüühiline sõltuvus ehk iha on vastupandamatu tung iha rahuldavat ainet hankida ja kasutada. Iha teke on tavaliselt seotud uimasti mingi subjektiivselt meeldiva toimega- eufooria, stimulatsioon, rahunemine, hallutsinatsioonid, joove jm.- mida isik tahab teadlikult, sagedamini aga alateadlikult, korduvalt läbi elada. Iha võib olla äärmiselt tugev. Psüühilisest sõltuvusest vabaneda on äärmiselt raske.
Sõltuvus on aju haigus. Ebanormaalne käitumine on ajukoe funktsioonihäire tulemus.
• Esialgne otsus uimastit kasutama hakata on tahtele alluv, kuid sõltuvuse tekkega on kontroll uimastikasutamise üle oluliselt vähenenud.
• Sõltuvuse teke on määratud hulga keeruliste bioloogiliste ja keskkondlike tegurite ühendmõjuga.
• Uimasti korduval kasutamisel kujunevad ajus püsivad muutused
• Mida korduvam on uimasti kasutamine, seda enam süvenevad muutused aju keemias ja seeläbi ka inimese käitumises
Uimastiennetuses eristatakse kolme tasandit:
Esimene tasand: Suunatud neile, kes uimasteid ei tarvita
Teine tasand: Suunatud riskirühmadele, kellel on tekkinud probleeme: hälbiva käitumisega lapsed, noorukid, prostituudid, alaealised õiguserikkujad, jt.
Kolmas tasand: Inimestele, kellel on sõltuvus juba välja kujunenud (eesmärgiks haiguste ravi, sotsiaalse allakäigu peatamine, narkomaaniaga kaasnevate haiguste profülaktika, kuritegevuse ennetamine)
KOOLIS läbiviidav uimastialane ennetustöö lähtub eeldusest, et enamus õpilasi ei tarvita uimasteid ning on seega esimese tasandi ennetustöö.
Kooli uimastihariduse 3 komponenti on:
1. Õpilaste teadmiste arendamine uimastite kohta.
2. Sotsiaalsete toimetulekuoskuste arendamine.
3. Hoiakute selgitamine ja kujundamine uimastite tarbimise suhtes.
Viis baasoskust, mille arendamisele sotsiaalsete toimetulekuoskuste õpetus on suunatud (Botwin, 1999, life skills training):
• Otsuste langetamise ja probleemide lahendamise oskus
• Loova ja kriitilise mõtlemise oskus
• Suhtlemisoskus
• Enesetunnetamisoskus
• Emotsioonide ja stressiga toimetulekuoskus
Soovitatav kirjandus ja allikad veebis:
Jaanus Harro: Uimastite ajastu. Tartu Ülikooli Kirjastus, 2006
Kiive, E, Kull, M, Põiklik, E, Saat, H (2007). Sotsiaalsete toimetulekuoskuste õpetus. Õpetajaraamat I kooliastmele (1.-5. klassile lihtsustatud õppekava järgi). Tallinn: Puffet Invest
Saat, H, Kull, M, Kiive, E, Kuusk, E, Kõiv, K (2004). Uimastikasutuse ennetamine koolis. Sotsiaalsete toimetulekuoskuste õpetus: õpetajaraamat : 7.-9. klassile ja gümnaasiumile. Tallinn: Ilo
Kull, M, Saat, H, Kiive, E, Kuusk, E, Kõiv, K (2002). Sotsiaalsete toimetulekuoskuste õpetus: õpetajaraamat : 1.-3. klass. Tallinn: Avita
Kull, M, Saat, H, Kiive, E, Kuusk, E, Voronina, S, Laas, I (2001). Sotsiaalsete toimetulekuoskuste õpetus : õpetajaraamat : 4.-6. klass. Tartu: Haridusministeerium
Animatsioonid veebis, mis illustreerivad uimastite toimet ajule ja organitele. Sobivad õpilastele vanuses 16-19 aastat:
Uimastite mõju kesknärvisüsteemile. Animatsioon (ka eesti keeles)
www.jellinek.nl/brain
Uimastite mõju keha erinevatele organitele. Animatsioon (inglise keeles)
http://www.jellinek.nl/body/
• Ilma piiranguteta (näiteks kohv)
• Piirangutega (vanus tubaka ja alkoholi puhul)
• Rahvusvaheliselt või riiklikul tasandil kontrollitavatena (näiteks kanepitooted, opiaadid)
Narkootikumideks nimetatakse aineid, mille käitlemine on seadusega keelatud.
Toime järgi kesknärvisüsteemile jaotatakse uimastid:
• STIMULANDID (n: kokaiin, amfetamiin, ecstasy, kofeiin, nikotiin)
• DEPRESSANDID (n: alkohol, rahustid, opiaadid, kanepitooted)
• HALLUTSINOGEENID ehk PSÜHHEDEELIKUMID (n: LSD, fentsüklidiin, psilotsübiin, meskaliin)
Inimese käitumist juhib kesknärvisüsteem: Ajutegevus põhineb närvirakkude omavahelisel keemilisel suhtlusel. Närvirakkude sidepidamiskohtades (sünapsites) vabanevad keemilised molekulid kannavad sõnumeid edasi. Ajus on erinevaid närvirakkude kooslusi, mis edastavad oma sõnumeid erinevate keemiliste molekulide kaudu. Erinevad uimastid mõjutavad aju sõnumite edastamise viisi ja kiirust läbi närviülekande mõjutamise.
Uimastite korduv kasutamine võib tekitada sõltuvust. Sõltuvust on kahte tüüpi:
Füüsiline sõltuvus on organismi kohanemine uimasti olemasoluga.
Uimasti toime möödumisel või tarvitamise katkestamisel tekivad võõrutusnähud (tihti vastupidised uimasti enda toimele). Uus annus kaotab võõrutussümptomaatika.
Psüühiline sõltuvus ehk iha on vastupandamatu tung iha rahuldavat ainet hankida ja kasutada. Iha teke on tavaliselt seotud uimasti mingi subjektiivselt meeldiva toimega- eufooria, stimulatsioon, rahunemine, hallutsinatsioonid, joove jm.- mida isik tahab teadlikult, sagedamini aga alateadlikult, korduvalt läbi elada. Iha võib olla äärmiselt tugev. Psüühilisest sõltuvusest vabaneda on äärmiselt raske.
Sõltuvus on aju haigus. Ebanormaalne käitumine on ajukoe funktsioonihäire tulemus.
• Esialgne otsus uimastit kasutama hakata on tahtele alluv, kuid sõltuvuse tekkega on kontroll uimastikasutamise üle oluliselt vähenenud.
• Sõltuvuse teke on määratud hulga keeruliste bioloogiliste ja keskkondlike tegurite ühendmõjuga.
• Uimasti korduval kasutamisel kujunevad ajus püsivad muutused
• Mida korduvam on uimasti kasutamine, seda enam süvenevad muutused aju keemias ja seeläbi ka inimese käitumises
Uimastiennetuses eristatakse kolme tasandit:
Esimene tasand: Suunatud neile, kes uimasteid ei tarvita
Teine tasand: Suunatud riskirühmadele, kellel on tekkinud probleeme: hälbiva käitumisega lapsed, noorukid, prostituudid, alaealised õiguserikkujad, jt.
Kolmas tasand: Inimestele, kellel on sõltuvus juba välja kujunenud (eesmärgiks haiguste ravi, sotsiaalse allakäigu peatamine, narkomaaniaga kaasnevate haiguste profülaktika, kuritegevuse ennetamine)
KOOLIS läbiviidav uimastialane ennetustöö lähtub eeldusest, et enamus õpilasi ei tarvita uimasteid ning on seega esimese tasandi ennetustöö.
Kooli uimastihariduse 3 komponenti on:
1. Õpilaste teadmiste arendamine uimastite kohta.
2. Sotsiaalsete toimetulekuoskuste arendamine.
3. Hoiakute selgitamine ja kujundamine uimastite tarbimise suhtes.
Viis baasoskust, mille arendamisele sotsiaalsete toimetulekuoskuste õpetus on suunatud (Botwin, 1999, life skills training):
• Otsuste langetamise ja probleemide lahendamise oskus
• Loova ja kriitilise mõtlemise oskus
• Suhtlemisoskus
• Enesetunnetamisoskus
• Emotsioonide ja stressiga toimetulekuoskus
Soovitatav kirjandus ja allikad veebis:
Jaanus Harro: Uimastite ajastu. Tartu Ülikooli Kirjastus, 2006
Kiive, E, Kull, M, Põiklik, E, Saat, H (2007). Sotsiaalsete toimetulekuoskuste õpetus. Õpetajaraamat I kooliastmele (1.-5. klassile lihtsustatud õppekava järgi). Tallinn: Puffet Invest
Saat, H, Kull, M, Kiive, E, Kuusk, E, Kõiv, K (2004). Uimastikasutuse ennetamine koolis. Sotsiaalsete toimetulekuoskuste õpetus: õpetajaraamat : 7.-9. klassile ja gümnaasiumile. Tallinn: Ilo
Kull, M, Saat, H, Kiive, E, Kuusk, E, Kõiv, K (2002). Sotsiaalsete toimetulekuoskuste õpetus: õpetajaraamat : 1.-3. klass. Tallinn: Avita
Kull, M, Saat, H, Kiive, E, Kuusk, E, Voronina, S, Laas, I (2001). Sotsiaalsete toimetulekuoskuste õpetus : õpetajaraamat : 4.-6. klass. Tartu: Haridusministeerium
Animatsioonid veebis, mis illustreerivad uimastite toimet ajule ja organitele. Sobivad õpilastele vanuses 16-19 aastat:
Uimastite mõju kesknärvisüsteemile. Animatsioon (ka eesti keeles)
www.jellinek.nl/brain
Uimastite mõju keha erinevatele organitele. Animatsioon (inglise keeles)
http://www.jellinek.nl/body/