Rahuharidus
Eve Mägi
Mõned põhimõisted
Rahuharidus on rahu saavutamise ja säilitamisega seotud teadmiste edasiandmine ja rakendamine ning reflekteeriva ning kaasava osaluse võimekuse arendamine (Harris & Morrison 2003; Reardon 2000).
Rahuhariduse eesmärgid:
Sotsiaalsest keskkonnast lähtuvalt defineeritakse:
Negatiivne rahu – otsese (nt füüsilise) vägivalla puudumine; saavutatakse vägivalla eemaldamisega
Positiivne rahu – kaudse (nt diskrimineerimine) vägivalla ja ebaõigluse puudumine + koostöömustrite kvaliteet; saavutatakse kaasamise ja koostöö arendamise kaudu
Rahuhariduse suunad:
Rahuhariduse põhiküsimused:
Rahuhariduse eesmärgid:
- edendada, arendada õpilastes võimelisust kriitiliselt mõelda lokaalsete ja globaalsete probleemide üle, mida peetakse takistuseks (ülemaailmsele) rahule
- probleemide lahendamine rahumeelsel teel ja inimsuhete (sh suhtlemise kvaliteedi) edendamise kaudu
Sotsiaalsest keskkonnast lähtuvalt defineeritakse:
Negatiivne rahu – otsese (nt füüsilise) vägivalla puudumine; saavutatakse vägivalla eemaldamisega
Positiivne rahu – kaudse (nt diskrimineerimine) vägivalla ja ebaõigluse puudumine + koostöömustrite kvaliteet; saavutatakse kaasamise ja koostöö arendamise kaudu
Rahuhariduse suunad:
- haridus rahu jaoks (education for peace) - eesmärk on rahumeelsete suhete arendamine
- haridus rahust (education about peace) - eesmärk on teadlikkuse arendamine rahu saavutamisest ja konfliktide lahendamise oskuse õpetamine
Rahuhariduse põhiküsimused:
- Kuidas saavutada rahu?
- Kuidas säilitada rahu?
- Kuidas vältida igat tüüpi otsest ja kaudset (sh kultuurilist) vägivalda?
- Kuidas käsitleda integreeritult lokaalseid ja globaalseid teemasid?
- Kuidas tagada õppijale autonoomsus, võimaldades tal mõista üksikisikute kogemusi ja ühiskondlikku dünaamikat?
Uurimused näitavad, et rahuharidusega seonduvate põhimõistete tähendused mõnevõrra erinevad eestlastest ja ameeriklastest õpilaste vahel. Kõige suurem erinevus esines mõistete “rahu” ja “koostöö” osas, kus ameeriklased omistasid “koostöö” mõistele oluliselt positiivsema tähenduse võrreldes eestlastega. Ameeriklased kirjeldasid “maailmakodaniku” mõistet positiivsema ning hinnatumana kui eestlased.
Vanema kooliastme õpilased on rahulike suhete ja rahu saavutamise osas skeptilisemad kui õpilased nooremas koolieas. (Spielmann 1986)
Multikultuurilise rühma olemasolu iseenesest ei taga interkultuurilise kompetentsuse arengut, vaid selleks on vajalik võimalus peegeldamiseks (Brown 2009)
Konstruktiivse probleemide lahendamise 1-nädalase koolituse tulemusel õpetajatele paranes koolikliima eelkõige kool-kodu läbirääkimiste, initsiatiivi näitamise ning õpetajate omavahelise suhtlemise osas. Lühemaajaliste koolituste puhul seda mõju ei tuvastatud (Trinder et al 2010)
Rahuharidus õppekavas
Õppekava sotsiaalainete ainevaldkond rõhutab rahuhariduse elemendina sotsiaalset pädevust, sh:
- mõista minevikku ja olevikku,
- luua tulevikustsenaariume ja –visioone,
- põhjus-tagajärg seoseid,
- tunda ja austada inimõigusi ja demokraatiat, kodanikuks olemist,
- tunda kultuurilisi eripärasid,
- huvituda lokaalsest ja globaalsest arengust,
- kujundada oma arvamus,
- olla aktiivne, vastutustundlik,
- väärtustada positiivset suhtumist endasse ja teistesse.
Sotsiaalainetega taotletakse sarnaselt rahuharidusele terviklikkust ja tervikliku isiksuse arengut, sh:
- tervikliku ja autonoomse inimese kujunemist,
- tervikliku arusaama tekkimist ühiskonnas nähtustest, protsesssidest, seostest ja mõjust,
- kultuurilise mitmekesisuse ja demokraatia tähtsuse mõistmist,
- jätkusuutliku arengu vajadust,
- üldinimlike ja ühiskondlike väärtuste (vabadus, inimväärikus, võrdõiguslikkus, ausus, hoolivus, sallivus, vastutustunne, õiglus, isamaalisus ning lugupidamine enda, teiste ja keskkonna vastu) hindamist
- ühiskonnas toimuva nägemist ja mõistmist ning oskusi ja valmidust ühiskonnaellu sekkuda ja selles osaleda
- maailmavaatelise mitmekesisusega arvestamiseks ning valmisolek dialoogiks erineva maailmavaate esindajatega,
- kriitiliseks analüüsiks,
- koostööks,
- probleemilahendamise ja uurimuslike oskuste arenguks.
Üldpädevused kui eesmärgid, mille kujundamisel on kasu rahuhariduse lähenemisviisidest:
- väärtuspädevus,
- enesemääratluspädevus,
- suhtluspädevus,
- ettevõtlikkuspädevus,
- õpipädevus,
- emakeelepädevus,
- võõrkeeltepädevus,
- loodusteaduslik pädevus.
Rahuharidus õppekava läbivates teemades:
- väärtused ja kõlblus,
- keskkond ja jätkusuutlik areng,
- kodanikualgatus ja ettevõtlikkus,
- kultuuriline identiteet,
- teabekeskkond.
Inspireerivaid materjale
United States Institute of Peace – www.usip.org
United States Institute of Peace Global Peace Building Center – www.buildingpeace.org
United States Institute of Peace Global Peace Building Center – www.buildingpeace.org