Kultuurielu, igapäevaelu ja sotsiaalajaloo käsitlemine ajalooõpetuses
Tiiu Männiste
Põhimõisteid
Klassikalise õhtumaise kultuuri (teater, kirjandus, muusika, kujutav kunst) teke Eestis on seotud industriaalajastu moderniseerumisprotsessidega. Olulise tõuke uute kultuuriliikide tekkeks andis ka haridussüsteemi (alg-, põhi-, kesk- ja kõrgaste) loomine 19.sajandil. Haridusele juurdepääsu võimaluste avardumine kujunes omakorda eelduseks 20.sajandi alguse eesti kultuuri professionaliseerumiseks.
Loeng tutvustas Eesti hariduse olemuse muutusi läbi aegade, hariduse ja kultuuri vahelisi seoseid ning nende mõju igapäevaelus. Loengule lisandusid ka pildinäited (visuaalse kultuuri /arhitektuur/ arengud 19.saj lõpp kuni tänapäev ).
Hariduse areng läbi ajaloo
• Keskaeg – meister, sell, õpipoiss; kloostrikoolid; maal – talupojatarkused, talupojakultuur.
Uusaeg - raamatukultuuri algus. Kirjaoskuse levimine. Reformatsioon. Talurahva hariduse algus, köstrikoolid, vallakoolid.
Hariduse seos palgatööga - elukutsega
• 19. sajand - teaduse ja tehnika areng: tööstuslik pööre, üleminek palgatööühiskonda. Haridussüsteemi väljakujunemine. Süsteemse koolivõrgu teke.
Hariduse osa sotsiaalses staatuses
• 20. sajand I pool – industriaalajastu/palgatööühiskond. Kutsehariduse algus. Palgatöö ja elukutse on industriaalajastul saanud elamise teljeks.
(Beck 2005: 174).
• Kultuuri professionaliseerumine – erinevate kultuurivaldkondade (teater, muusika, kujutav kunst, kirjandus) esindajate – loovharitlaste teke (professionaalsed kunstnikud, heliloojad, lavastajad – näitlejad jt).
• 20. sajand II pool - postindustriaalne ajastu; üleminek standardiseeritud täistööhõive süsteemilt paindliku ja mitmekesise alahõive süsteemile. Hea haridus kui staatust jaotav funktsioon. (Beck 2005: 190)
• Erinevate kultuuriliikide vaheliste piiride segunemine - postmodernne kultuur, klassikalise loovhariduse rolli vähenemine kultuurieliidi kujundamisel. Uus kunstikultuur: multimeedia ja teised kõrgtehnoloogilised võimalused. (Sassoon 2005)
Hariduse rolli muutustest 21.sajandi algul
• Hariduse olemuse muutumine mitmekesise ja paindliku alahõive tingimustes. Hariduse ja tööhõive seose mõranemine. Hariduse korraldus ja hariduse tähendus teineteisest eraldumas, iseseisvumas. Haridus kui jaotusprotsessi avalik kontroll on ahenemas, kadumas (Beck 2005: 195). Hakkab kaduma elukutsele orienteeritus (muutused kiirenevad). Elukestev õpe.
Loeng tutvustas Eesti hariduse olemuse muutusi läbi aegade, hariduse ja kultuuri vahelisi seoseid ning nende mõju igapäevaelus. Loengule lisandusid ka pildinäited (visuaalse kultuuri /arhitektuur/ arengud 19.saj lõpp kuni tänapäev ).
Hariduse areng läbi ajaloo
• Keskaeg – meister, sell, õpipoiss; kloostrikoolid; maal – talupojatarkused, talupojakultuur.
Uusaeg - raamatukultuuri algus. Kirjaoskuse levimine. Reformatsioon. Talurahva hariduse algus, köstrikoolid, vallakoolid.
Hariduse seos palgatööga - elukutsega
• 19. sajand - teaduse ja tehnika areng: tööstuslik pööre, üleminek palgatööühiskonda. Haridussüsteemi väljakujunemine. Süsteemse koolivõrgu teke.
Hariduse osa sotsiaalses staatuses
• 20. sajand I pool – industriaalajastu/palgatööühiskond. Kutsehariduse algus. Palgatöö ja elukutse on industriaalajastul saanud elamise teljeks.
(Beck 2005: 174).
• Kultuuri professionaliseerumine – erinevate kultuurivaldkondade (teater, muusika, kujutav kunst, kirjandus) esindajate – loovharitlaste teke (professionaalsed kunstnikud, heliloojad, lavastajad – näitlejad jt).
• 20. sajand II pool - postindustriaalne ajastu; üleminek standardiseeritud täistööhõive süsteemilt paindliku ja mitmekesise alahõive süsteemile. Hea haridus kui staatust jaotav funktsioon. (Beck 2005: 190)
• Erinevate kultuuriliikide vaheliste piiride segunemine - postmodernne kultuur, klassikalise loovhariduse rolli vähenemine kultuurieliidi kujundamisel. Uus kunstikultuur: multimeedia ja teised kõrgtehnoloogilised võimalused. (Sassoon 2005)
Hariduse rolli muutustest 21.sajandi algul
• Hariduse olemuse muutumine mitmekesise ja paindliku alahõive tingimustes. Hariduse ja tööhõive seose mõranemine. Hariduse korraldus ja hariduse tähendus teineteisest eraldumas, iseseisvumas. Haridus kui jaotusprotsessi avalik kontroll on ahenemas, kadumas (Beck 2005: 195). Hakkab kaduma elukutsele orienteeritus (muutused kiirenevad). Elukestev õpe.
Soovitatav kirjandus
Andresen, L. 1997. Eesti rahvakoolide ja pedagoogika ajalugu I. Tln., [rahvakoolide esialgse võrgu loomine 17.sajandi lõpukümnenditel]
Andresen, L. 2007. Eesti Rahvakooli ja pedagoogika ajalugu. IV Iseseisvusaeg 1918 – 1940. Avita
Beck, U. 2005. Riskiühiskond. Teel uue modernsuse poole. Tartu Ülikooli Kirjastus. [Vt lähemalt peatükki VI. Palgatöö destandardiseerimine: hariduse ja tööhõive tulevikust. Lk. 174 – 195]
Jansen, E. 2007. Eestlane muutuvas ajas. Seisuseühiskonnast kodanikuühiskonda. Kirjastus Eesti Ajalooarhiiv. Tartu.
Judt, T. 2007 Pärast sõda. Euroopa ajalugu 1945. aastast. Kirjastus Varrak, Tallinn
Karjahärm, T., Sirk, V. 1997. Eesti haritlaskonna kujunemine ja ideed 1850-1917, Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus.
Sassoon, D. 2005. Euroopa kultuuri ajalugu aastast 1800 kuni tänapäevani. Kirjastus Varrak. Tallinn
ESTONICA Esseistlik teabekogu Eestist: http://www.estonica.org/
Andresen, L. 2007. Eesti Rahvakooli ja pedagoogika ajalugu. IV Iseseisvusaeg 1918 – 1940. Avita
Beck, U. 2005. Riskiühiskond. Teel uue modernsuse poole. Tartu Ülikooli Kirjastus. [Vt lähemalt peatükki VI. Palgatöö destandardiseerimine: hariduse ja tööhõive tulevikust. Lk. 174 – 195]
Jansen, E. 2007. Eestlane muutuvas ajas. Seisuseühiskonnast kodanikuühiskonda. Kirjastus Eesti Ajalooarhiiv. Tartu.
Judt, T. 2007 Pärast sõda. Euroopa ajalugu 1945. aastast. Kirjastus Varrak, Tallinn
Karjahärm, T., Sirk, V. 1997. Eesti haritlaskonna kujunemine ja ideed 1850-1917, Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus.
Sassoon, D. 2005. Euroopa kultuuri ajalugu aastast 1800 kuni tänapäevani. Kirjastus Varrak. Tallinn
ESTONICA Esseistlik teabekogu Eestist: http://www.estonica.org/
Mõiste- kultuuri professionaliseerumine
Eesti professionaalne kunstikultuur on ligi saja aastane (nt. tänavu tähistati eesti filmikunsti 100. aastapäeva). Kultuuri professionaliseerumine on seotud industriaalajastu haridussüsteemi arengu ja ühiskonna moderniseerumisega. Senisest talupoeglikust kultuurist kasvavad välja klassikalise õhtumaise kultuuri erinevate valdkondade (teater, muusika, kujutav kunst, filmikunst, kirjandus) esindajad – kutselised muusikud, heliloojad, näitlejad, kunstnikud, kirjanikud, kes hakkavad oma eriala professionaalseid oskusi ja teadmisi õppima spetsiaalsetes õppeasutustes.
Mitmed eesti 19./20.sajandi vahetuse heliloojad, muusikud, kunstnikud, näitlejaid õppisid tollastes rahvusvaheliselt tunnustatud kõrgkoolides ja vabaakadeemiates Peterburis, Pariisis, Helsingis, Düsseldorfis ja mujal Euroopas. 20.sajandi algul hakati looma Euroopa eeskujul eesti oma muusika-, kunsti-, teatri-, kirjandusseltse, mis olid tulevaste koolide ja professionaalsete kultuuriorganisatsioonide eelkäijad.
Alles omariikluse tingimustes asutati eestikeelseid kultuurikõrgkoole (1918 Tartus Kunstiühing “Pallas” – 1924 kõrgkool; 1914 Riigi Kunsttööstuskool /Tln/ - tänane EKA; 1919 Tallinna Kõrgem Muusikakool – EMTA; 1919 Eesti Helikunsti Seltsi Tartu Kõrgem Muusikakool; 1938. Lavakunstikool Tallinna Konservatooriumi juures).
Erinevad ajalooetapid kajastuvad ka kunstikultuuris (muusika, teater, kirjandus, kujutav kunst). Igapäevaelus puutume me kokku visuaalse kultuuriga - arhitektuurse keskkonnaga, kus peegeldub erinevate aegade kultuuri ja ühiskonnaelu suundumusi.
Loengus tutvustati lisaks hariduse erinevate funktsioonide ajaloolistele muutustele ka visuaalkultuuri muutuste näidetena koolimajade, kultuurihoonete, eramute ja ärihoonete arhitektuurseid lahendusi 19.sajandi lõpust tänapäevani.
Mitmed eesti 19./20.sajandi vahetuse heliloojad, muusikud, kunstnikud, näitlejaid õppisid tollastes rahvusvaheliselt tunnustatud kõrgkoolides ja vabaakadeemiates Peterburis, Pariisis, Helsingis, Düsseldorfis ja mujal Euroopas. 20.sajandi algul hakati looma Euroopa eeskujul eesti oma muusika-, kunsti-, teatri-, kirjandusseltse, mis olid tulevaste koolide ja professionaalsete kultuuriorganisatsioonide eelkäijad.
Alles omariikluse tingimustes asutati eestikeelseid kultuurikõrgkoole (1918 Tartus Kunstiühing “Pallas” – 1924 kõrgkool; 1914 Riigi Kunsttööstuskool /Tln/ - tänane EKA; 1919 Tallinna Kõrgem Muusikakool – EMTA; 1919 Eesti Helikunsti Seltsi Tartu Kõrgem Muusikakool; 1938. Lavakunstikool Tallinna Konservatooriumi juures).
Erinevad ajalooetapid kajastuvad ka kunstikultuuris (muusika, teater, kirjandus, kujutav kunst). Igapäevaelus puutume me kokku visuaalse kultuuriga - arhitektuurse keskkonnaga, kus peegeldub erinevate aegade kultuuri ja ühiskonnaelu suundumusi.
Loengus tutvustati lisaks hariduse erinevate funktsioonide ajaloolistele muutustele ka visuaalkultuuri muutuste näidetena koolimajade, kultuurihoonete, eramute ja ärihoonete arhitektuurseid lahendusi 19.sajandi lõpust tänapäevani.
Soovituslikud allikad
Erinevate aegade arhitektuurinäiteid ajalootunni illustreerimiseks võib leida kultuurimälestiste riiklikust registrist: http://register.muinas.ee/
Kalm, Mart. (2002). Eesti XX sajandi arhitektuur. Tallinn: Sild
Eesti kujutava kunsti erinevate ajalooperioodidega võib soovitada õpilastel iseseisvalt tutvuda Eesti Kunstimuuseumi digitaalkogu kaudu: http://digikogu.ekm.ee/
Kalm, Mart. (2002). Eesti XX sajandi arhitektuur. Tallinn: Sild
Eesti kujutava kunsti erinevate ajalooperioodidega võib soovitada õpilastel iseseisvalt tutvuda Eesti Kunstimuuseumi digitaalkogu kaudu: http://digikogu.ekm.ee/