Sotsiaalteaduslik vaade ajaloole ja ühiskonnale
Marju Lauristin, Külliki Seppel
Mõned põhimõisted ja soovituslikud viited
Eesti ühiskonna demograafiline struktuur
Ene-Margit Tiit (2012). „Eesti rahvastik: viis põlvkonda ja kümme loendust.“ Kättesaadav: www.stat.ee. Annab ülevaate Eesti rahvastiku muutusest rohkem kui sajandi vältel (sissevaatega ka varasemasse perioodi).
Eesti ühiskonna probleemid
Eesti inimarengu aruanne 2008, 2009, 2010/2011. Eesti inimvara raport 2010. Allalaaditavad: www.kogu.ee. Sisaldab mitmetahulisi Eesti sotsiaalteadlaste seisukohti Eesti ühiskonna probleemide ja arengute kohta. 2010/2011 aruanne annab võrdluse ka teiste Balti riikidega. Hulgaliselt statistilisi andmeid erinevate eluvaldkondade kohta (haridus, tööturg, rahvussuhted, poliitilised hoiakud jne), mida on võimalik koos õpilastega analüüsida.
Moderniseerumisprotsessi analüüs
Max Weber (2007 [1904-1905]). „Protestantlik eetika ja kapitalismi vaim“. (Ilmunud ka Akadeemias 1993-1994). Seletus, kuidas Euroopa kultuurilis- ajaloolised tingimused (eeskätt protestantlus) panid aluse kapitalismi võidukäigule. Sobib hästi ka Eesti ühiskonna analüüsiks (vrdl nt Tammsaare „Tõde ja õigus“).
Jürgen Habermas (2001). Avalikkuse struktuurimuutus. Analüüs (poliitilise) avaliku sfääri muutumisest 18.-20. sajandini, ajakirjanduse roll selles.
Rahvuse ja rahvusriikide sünd
Tanel Mätlik. Rahvuslus ning rahvusidentiteet. - Akadeemia, 1996/10. Lühike (selge) ülevaade põhilistest teooriatest, mis käsitlevad rahvuste ajaloolist teket.
Ernest Gellner. Rahvused ja rahvuslus. Akadeemia 1994/10.-12., 1995/ 1.-3. Analüüs rahvuse ja rahvusriigi printsiibi tekke ajaloolistest tingimustest, protsessist, kuidas sellest sai domineeriv printsiip ajaloos.
Tänase ühiskonna analüüs
Ulrich Beck (2005). „Riskiühiskond“ – haaravalt kirjutatud analüüs hilismodernses ühiskonnas toimunud muutustest (nt keskkonnariskid, perekonnas, tööturul) ning inimeste võimalustest uute oludega hakkama saada.
Ene-Margit Tiit (2012). „Eesti rahvastik: viis põlvkonda ja kümme loendust.“ Kättesaadav: www.stat.ee. Annab ülevaate Eesti rahvastiku muutusest rohkem kui sajandi vältel (sissevaatega ka varasemasse perioodi).
Eesti ühiskonna probleemid
Eesti inimarengu aruanne 2008, 2009, 2010/2011. Eesti inimvara raport 2010. Allalaaditavad: www.kogu.ee. Sisaldab mitmetahulisi Eesti sotsiaalteadlaste seisukohti Eesti ühiskonna probleemide ja arengute kohta. 2010/2011 aruanne annab võrdluse ka teiste Balti riikidega. Hulgaliselt statistilisi andmeid erinevate eluvaldkondade kohta (haridus, tööturg, rahvussuhted, poliitilised hoiakud jne), mida on võimalik koos õpilastega analüüsida.
Moderniseerumisprotsessi analüüs
Max Weber (2007 [1904-1905]). „Protestantlik eetika ja kapitalismi vaim“. (Ilmunud ka Akadeemias 1993-1994). Seletus, kuidas Euroopa kultuurilis- ajaloolised tingimused (eeskätt protestantlus) panid aluse kapitalismi võidukäigule. Sobib hästi ka Eesti ühiskonna analüüsiks (vrdl nt Tammsaare „Tõde ja õigus“).
Jürgen Habermas (2001). Avalikkuse struktuurimuutus. Analüüs (poliitilise) avaliku sfääri muutumisest 18.-20. sajandini, ajakirjanduse roll selles.
Rahvuse ja rahvusriikide sünd
Tanel Mätlik. Rahvuslus ning rahvusidentiteet. - Akadeemia, 1996/10. Lühike (selge) ülevaade põhilistest teooriatest, mis käsitlevad rahvuste ajaloolist teket.
Ernest Gellner. Rahvused ja rahvuslus. Akadeemia 1994/10.-12., 1995/ 1.-3. Analüüs rahvuse ja rahvusriigi printsiibi tekke ajaloolistest tingimustest, protsessist, kuidas sellest sai domineeriv printsiip ajaloos.
Tänase ühiskonna analüüs
Ulrich Beck (2005). „Riskiühiskond“ – haaravalt kirjutatud analüüs hilismodernses ühiskonnas toimunud muutustest (nt keskkonnariskid, perekonnas, tööturul) ning inimeste võimalustest uute oludega hakkama saada.