Lapsed ja noored internetis
Pille Pruulmann-Vengerfeldt, Andra Siibak
http://www.fredcavazza.net/2010/12/14/social-media-landscape-2011/
Mõned olulised mõisted
Digitaalne kirjaoskus – tähistab inimese võimet võtta vastu ja luua uute tehnoloogiliste vahendite poolt vahendatud sisu. Erinevate käsitluste juures tähendab kirjaoskus tavaliselt mitmete oskuste kombinatsiooni erinevatel astmetel. Antud materjali raames räägime ennekõike neljast kirjaoskuse tasemest: 1) oskusest sisu kätte saada, 2) oskusest sisu kriitiliselt analüüsida, 3) oskusest ennast loominguliselt e-keskkonnas teostada ning 4) oskus interneti võimalusi kodanikuks olemiseks ära kasutada. (vt lähemalt Pille Runneli doktoritööst).
Internet – oluline on selle mõiste juures see, et kuigi tehnoloogilise võrguna tähistab ta ülemaailmset globaalset võrku, siis sisulise külje pealt on erinevatel kasutajatel väga erinevad rakendused ja tähendused Internetile. Täiskasvanud kasutajale tihtipeale ennekõike inforessursina põhilist kasutust andev, siis noortele on tegemist ennekõike sotsiaalse suhtluse kohaga. Oluline on ka see, et Internet ei ole kindlasti platvormi põhine – ehk et internet ei pruugi piirduda ainult arvuti kaudu kasutatavaga.
IKT – info ja kommunikatsioonitehnoloogiad. Oluline on, et pidevalt mobiilsemaks muutuvad seaded on teinud üha keerulisemaks hinnata nt Interneti kasutuskohta. Sülearvutid, nn netbookid (tillukesed väga kerged arvutid), tabletid (puutetundliku ekraaniga arvutid, millel enamasti puudub klaviatuur), e-readerid, mobiiltelefonid jne võimaldavad internetti kasutada väga erinevates kohtades hägustades veelgi avaliku ja privaatse piire.
Institutsionaalne keskkond - IKT kasutuselevõtus tähistab erinevaid ühiskondlikke institutsioone, millel on võimalus kujundada meie tehnoloogiast küllastunud ühiskonnas nii tehnoloogiate kättesaadavust kui ka sisu.
Sotsiaalmeedia – ennekõike koosloomes valmiva sisu loomise ja vahendamise keskkonnad. – üldisem mõiste kui sotsiaalsed võrgustikud. (vt illustratsiooni)
Sotsiaalsed võrgustikud – IKT kasutuselevõtus tähistab erinevaid lähedasi rühmi – pere, sõbrad, eakaaslased, klassi- ja koolikaslased, töökaaslased jne, kelle arvamusel on oluline mõju IKT kasutusele. Ennekõike on selle mõistega mõeldud inimesi, kes sind ümbritsevad ja mõjutavad, mitte digitaalsete keskkondade vahendatavat.
Sotsiaalvõrgustik – SNS (Social Networking Site) – erinevad veebirakendused, mis võimaldavad kasutajatel ühiselt luua sisu ning hoida kontakti lähedastega.
Internetikasutuse vahendamine (mediation) - Noorte internetikasutuse vahendamisest rääkides tuuakse esile nn. oluliste teiste (sõbrad, vanemad, õed-vennad, õpetajad, jne.) rolli. Vahendamise puhul eristatakse aktiivset netikasutuse vahendamist (rääkimine, juures- viibimine, kooskasutamine), piiravat vahendamist (keeldude ja piirangud rakendamine), ja tehnilist vahendamist (tehnilise tarkvara, filtrite, jne kasutamine).
Virtuaalne enesepresentatsioon/ eneseesitlus - tekstilised ja visuaalsed materjalid, mida kasutatakse endast sotsiaalmeedias mingi mulje/kuvandi loomiseks.
Digitaalne kirjaoskus – tähistab inimese võimet võtta vastu ja luua uute tehnoloogiliste vahendite poolt vahendatud sisu. Erinevate käsitluste juures tähendab kirjaoskus tavaliselt mitmete oskuste kombinatsiooni erinevatel astmetel. Antud materjali raames räägime ennekõike neljast kirjaoskuse tasemest: 1) oskusest sisu kätte saada, 2) oskusest sisu kriitiliselt analüüsida, 3) oskusest ennast loominguliselt e-keskkonnas teostada ning 4) oskus interneti võimalusi kodanikuks olemiseks ära kasutada. (vt lähemalt Pille Runneli doktoritööst).
Internet – oluline on selle mõiste juures see, et kuigi tehnoloogilise võrguna tähistab ta ülemaailmset globaalset võrku, siis sisulise külje pealt on erinevatel kasutajatel väga erinevad rakendused ja tähendused Internetile. Täiskasvanud kasutajale tihtipeale ennekõike inforessursina põhilist kasutust andev, siis noortele on tegemist ennekõike sotsiaalse suhtluse kohaga. Oluline on ka see, et Internet ei ole kindlasti platvormi põhine – ehk et internet ei pruugi piirduda ainult arvuti kaudu kasutatavaga.
IKT – info ja kommunikatsioonitehnoloogiad. Oluline on, et pidevalt mobiilsemaks muutuvad seaded on teinud üha keerulisemaks hinnata nt Interneti kasutuskohta. Sülearvutid, nn netbookid (tillukesed väga kerged arvutid), tabletid (puutetundliku ekraaniga arvutid, millel enamasti puudub klaviatuur), e-readerid, mobiiltelefonid jne võimaldavad internetti kasutada väga erinevates kohtades hägustades veelgi avaliku ja privaatse piire.
Institutsionaalne keskkond - IKT kasutuselevõtus tähistab erinevaid ühiskondlikke institutsioone, millel on võimalus kujundada meie tehnoloogiast küllastunud ühiskonnas nii tehnoloogiate kättesaadavust kui ka sisu.
Sotsiaalmeedia – ennekõike koosloomes valmiva sisu loomise ja vahendamise keskkonnad. – üldisem mõiste kui sotsiaalsed võrgustikud. (vt illustratsiooni)
Sotsiaalsed võrgustikud – IKT kasutuselevõtus tähistab erinevaid lähedasi rühmi – pere, sõbrad, eakaaslased, klassi- ja koolikaslased, töökaaslased jne, kelle arvamusel on oluline mõju IKT kasutusele. Ennekõike on selle mõistega mõeldud inimesi, kes sind ümbritsevad ja mõjutavad, mitte digitaalsete keskkondade vahendatavat.
Sotsiaalvõrgustik – SNS (Social Networking Site) – erinevad veebirakendused, mis võimaldavad kasutajatel ühiselt luua sisu ning hoida kontakti lähedastega.
Internetikasutuse vahendamine (mediation) - Noorte internetikasutuse vahendamisest rääkides tuuakse esile nn. oluliste teiste (sõbrad, vanemad, õed-vennad, õpetajad, jne.) rolli. Vahendamise puhul eristatakse aktiivset netikasutuse vahendamist (rääkimine, juures- viibimine, kooskasutamine), piiravat vahendamist (keeldude ja piirangud rakendamine), ja tehnilist vahendamist (tehnilise tarkvara, filtrite, jne kasutamine).
Virtuaalne enesepresentatsioon/ eneseesitlus - tekstilised ja visuaalsed materjalid, mida kasutatakse endast sotsiaalmeedias mingi mulje/kuvandi loomiseks.
Soovituslik kirjandus
Eesti keeles lugemiseks
Kalmus, V. (2008). Riskialtid tiigrikutsud: eesti lapsed kui (uue) meedia kasutajad. mt: L. Ots (toim.), Uued ajad – uued lapsed: Teadusartiklite kogumik. Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus, 35-62.
Kättesaadav: https://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/15741/Kalmus.PDF?sequence=1
Kalmus, V. et al (2010). Riskid ja turvalisus internetis: Euroopa laste vaatenurk. Peamiste tulemuste eestikeelne kokkuvõte.
Kättesaadav: http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/15411/EU_Kids_Online_peamiste_tulemuste_kokkuvote.pdf?sequence=3
Eestikeelne kokkuvõte üle-Euroopalise uuringu põhitulemustest.
Kalmus, V., Pruulmann-Vengerfeldt, P. (2010) Laste ja noorte internetikasutus – riskid ja võimalused. Rmt: Infoühiskonna aastaraamat 2009. Tallinn: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, 17-19.
http://www.riso.ee/et/pub/2009it/#p=contents
Hea eestikeelne ja kokkuvõtlik ülevaade varasemate uuringute põhjal lapsi ja noori ootavatest väljakutsetest just nii riskide kui ka võimaluste seisukohast.
Kalmus, V.; Keller, M.; Pruulmann-Vengerfeldt, P. (2009). Lapsed ja noored tarbimis- ja infoühiskonnas. Lauristin, Marju (Toim.). Eesti Inimarengu Aruanne 2008 (115 - 122). Tallinn: Eesti Ekspressi Kirjastus
https://www.etis.ee/portal/ShowFile.aspx?FileVID=39747
See artikkel annab ülevaate laste ja noorte internetikasutusest 2008. aasta ja vanema andmestiku põhjal. Samas arutletakse ka tarbimise ja elustiilide küsimuste üle.
Murumaa, M. (2010). Auditooriumi tähtsus ja roll uue meedia keskkonnas sotsiaalvõrgustikes saadetavate sõnumite näitel. Magistritöö. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut. Tartu Ülikool.
Kättesaadav: http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/16358/Murumaa_Maria?sequence=1
Põhjalik eestikeelne uurimistöö gümnaasiumiealiste noorte arusaamast, kellele, miks ja kuidas nad sotsiaalmeedias sõnumeid saadavad, kuidas neist aru saadakse ja millise mulje see noortest endist jätab.
Pruulmann-Vengerfeldt, P.; Kalvet, T. (2008). Infokihistumine: Interneti mittekasutajad, vähekasutajad ning hiljuti kasutama hakanud. Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis
http://www.riso.ee/et/files/infokihistumine2008.pdf
Huvitavaks nn tegelikkuse kontrolliks võiks olla uurida koos õpilastega analüüsi ka neist, kes kasutavad internetti vähe või üldse mitte. See annab ühest küljest hea perspektiivi tunde, kui kaugel ja mitmekülgsed on nende enda kasutajad, teisalt ehk aitab paremini mõista, et kõik ei ole kaugeltki nii internetiseerinud, kui nemad.
Siibak, A. (2010). Uus meedia ja eakaaslaste kultuur. Lauristin, M. (toim.) Eesti Inimarengu Aruanne 2009. Tallinn: AS Eesti Ajalahed, 127-130. http://www.kogu.ee/public/eia2009/EIA2009redis.pdf
Artiklis analüüsitakse, millist rolli omab eakaaslaste kultuur Eesti noorte virtuaalsete enesepresenteerimise strateegiate loomisel.
Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituudi doktoritööd
olemas on eestikeelne kokkuvõte ingliskeelsele tööle
Pruulmann-Vengerfeldt, Pille (2006). Information technology users and uses within the different layers of the information environment in Estonia. (Doktoritöö, Tartu Ülikool) Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus
http://hdl.handle.net/10062/173
Töö keskendub ennekõike interneti kasutama hakkamise mõjuritele – analüüsides nii institutsionaalse kui ka sotsiaalse keskkonna rolli.
Runnel, Pille (2009) The transformation of the Internet usage practices in Estonia (Doktoritöö, Tartu Ülikool) Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus http://hdl.handle.net/10062/14292
Doktoritöö keskendub Eesti infoühiskonnastumisele ning pöörab erilist tähelepanu ka laste ja noorte internetikasutuse kujunemisele ning digitaalse kirjaoskuse tasemetele.
Siibak, A. (2009a) Self-Presentation of the “Digital Generation” in Estonia. Dissertationes de mediis et communicationibus Universitatis Tartuensis, 7. Tartu: Tartu University Press.
http://dspace.utlib.ee/dspace/handle/10062/10593
Doktoritöö keskendub Eesti noorte online-sisuloome praktikate ja virtuaalse enesepresenteerimise strateegiate uurimisele.
Eestikeelsed multimeedia materjalid
Pruulmann-Vengerfeldt, Pille (2011) Internetikasutajate tüübid.
http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/17607/index.html
Mini e-kursus valmistatud e-õppe ajakirja jaoks. Koosned umbes tunnist ajast videoloenguslavestusest ning täiendavatest slaididest. Võimalus ka miniloengust omandatud teadmisi ka testi vormis proovile panna
Vanamehed kolmandalt, 26.02.2012, Kuku raadio
http://podcast.kuku.ee/2012/02/26/vanamehed-kolmandalt-2012-02-26/trackback/
Tunni ajalises PodCastis arutletakse autoriõiguse seaduste ja loomevabaduse üle internet ajastul. Hea sisend erinevateks piraatluse teemalisteks aruteludeks.
Aeg Ruum Virtuaalne Revolutsioon 1-4, eesti keelseid filmide sissejuhatusi ja kommentaare on võimalik vaadata ERRi kodulehelt. Populaarteaduslikku lisamaterjali kogu sarja kohta leiab BBC ingliskeelselt lehelt (http://www.bbc.co.uk/programmes/b00n4j0r ).
3. osa http://teadus.err.ee/artikkel?id=6182&cat=211&pg=1
4. osa http://etv2.err.ee/dokfilmid%20ja%20-sarjad/d425c2ec-7e8c-4bb8-bae9-93336853fdf2
Ingliskeelsed multimeedia materjalid
Toomas Hendrik Ilves – ICEGOV avasõnavõtt. Inglise keeles. 50 min sissejuhatust Eesti e-riiki
http://www.youtube.com/watch?v=7QrM6hvgdi8
Eli Parser Beware online "filter bubbles"
http://www.ted.com/talks/eli_pariser_beware_online_filter_bubbles.html
Lühike, ingliskeelne, sütitav arutelu sellest, kuidas automaatsed algoritmid võivad meid teine kord heal eesmärgil olulisest infost ilma jätta.
Sergey Brin and Larry Page on Google
http://www.ted.com/talks/sergey_brin_and_larry_page_on_google.html
Lühike (20 min) tutvustus selle kohta, kuidas Google toimib. Tutvustuse teevad Google asutajad.
RSAnimate-l on YouTubes terve kanal selgitavate joonistega huvitavatel teemadel arutelusid muuhulgas psühholoogiast, sotsiaalteadustest ja filosoofiast. Näiteks: Changing Educational Paradigm
http://www.youtube.com/watch?v=zDZFcDGpL4U
Online Risk and Harm in Childhood: a Critical Analysis and New Findings
http://webcast.oii.ox.ac.uk/?view=Webcast&ID=20110404_406
London School of Economics professor ja projekti EU Kids Online just Sonia Livingstone annab põhjaliku ülevaate 25 Euroopa riigi põhjal valminud uuringust. Ettekande fookuses on erinevad riskid ja ohud, millega lapsed ja noored võivad Internetti kasutades kokku puutuda.
The Future of Reputation: Gossip, Rumor, and Privacy on the Internet (38 min)
http://webcast.oii.ox.ac.uk/?view=Webcast&ID=20090625_290
Professor Daniel J. Solove arutleb, kust jookseb infoühiskonnas piir privaatsuse ja sõnavabaduse vahel ning analüüsib, kuidas peaks seadused kaitsma inimest veebikeskkonnas levivate kuulujuttude ja võimaliku laimu levitamise eest.
Teens and Privacy on networked publics (36 min)
http://www.youtube.com/watch?v=W6BNCZlsIuQ
Ameerika üks tuntumaid noorte ja sotsiaalmeedia uurijaid Danah Boyd tutvustab oma ettekandes noorte arusaamu privaatsusest ja erinevatest privaatsus-tehnikatest online-keskkonnas.
The Positive Potential of Peer Pressure and Messing Around Online (29 min)
http://www.youtube.com/watch?v=JtYZzTLK16s
Professor Mimi Ito analüüsib noorte erinevaid uue meedia kogemusi (ligipääs Internetile, digitaalne kirjaoskus, meediumi hariduslik potentsiaal)
Eesti keeles lugemiseks
Kalmus, V. (2008). Riskialtid tiigrikutsud: eesti lapsed kui (uue) meedia kasutajad. mt: L. Ots (toim.), Uued ajad – uued lapsed: Teadusartiklite kogumik. Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus, 35-62.
Kättesaadav: https://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/15741/Kalmus.PDF?sequence=1
Kalmus, V. et al (2010). Riskid ja turvalisus internetis: Euroopa laste vaatenurk. Peamiste tulemuste eestikeelne kokkuvõte.
Kättesaadav: http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/15411/EU_Kids_Online_peamiste_tulemuste_kokkuvote.pdf?sequence=3
Eestikeelne kokkuvõte üle-Euroopalise uuringu põhitulemustest.
Kalmus, V., Pruulmann-Vengerfeldt, P. (2010) Laste ja noorte internetikasutus – riskid ja võimalused. Rmt: Infoühiskonna aastaraamat 2009. Tallinn: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, 17-19.
http://www.riso.ee/et/pub/2009it/#p=contents
Hea eestikeelne ja kokkuvõtlik ülevaade varasemate uuringute põhjal lapsi ja noori ootavatest väljakutsetest just nii riskide kui ka võimaluste seisukohast.
Kalmus, V.; Keller, M.; Pruulmann-Vengerfeldt, P. (2009). Lapsed ja noored tarbimis- ja infoühiskonnas. Lauristin, Marju (Toim.). Eesti Inimarengu Aruanne 2008 (115 - 122). Tallinn: Eesti Ekspressi Kirjastus
https://www.etis.ee/portal/ShowFile.aspx?FileVID=39747
See artikkel annab ülevaate laste ja noorte internetikasutusest 2008. aasta ja vanema andmestiku põhjal. Samas arutletakse ka tarbimise ja elustiilide küsimuste üle.
Murumaa, M. (2010). Auditooriumi tähtsus ja roll uue meedia keskkonnas sotsiaalvõrgustikes saadetavate sõnumite näitel. Magistritöö. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut. Tartu Ülikool.
Kättesaadav: http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/16358/Murumaa_Maria?sequence=1
Põhjalik eestikeelne uurimistöö gümnaasiumiealiste noorte arusaamast, kellele, miks ja kuidas nad sotsiaalmeedias sõnumeid saadavad, kuidas neist aru saadakse ja millise mulje see noortest endist jätab.
Pruulmann-Vengerfeldt, P.; Kalvet, T. (2008). Infokihistumine: Interneti mittekasutajad, vähekasutajad ning hiljuti kasutama hakanud. Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis
http://www.riso.ee/et/files/infokihistumine2008.pdf
Huvitavaks nn tegelikkuse kontrolliks võiks olla uurida koos õpilastega analüüsi ka neist, kes kasutavad internetti vähe või üldse mitte. See annab ühest küljest hea perspektiivi tunde, kui kaugel ja mitmekülgsed on nende enda kasutajad, teisalt ehk aitab paremini mõista, et kõik ei ole kaugeltki nii internetiseerinud, kui nemad.
Siibak, A. (2010). Uus meedia ja eakaaslaste kultuur. Lauristin, M. (toim.) Eesti Inimarengu Aruanne 2009. Tallinn: AS Eesti Ajalahed, 127-130. http://www.kogu.ee/public/eia2009/EIA2009redis.pdf
Artiklis analüüsitakse, millist rolli omab eakaaslaste kultuur Eesti noorte virtuaalsete enesepresenteerimise strateegiate loomisel.
Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituudi doktoritööd
olemas on eestikeelne kokkuvõte ingliskeelsele tööle
Pruulmann-Vengerfeldt, Pille (2006). Information technology users and uses within the different layers of the information environment in Estonia. (Doktoritöö, Tartu Ülikool) Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus
http://hdl.handle.net/10062/173
Töö keskendub ennekõike interneti kasutama hakkamise mõjuritele – analüüsides nii institutsionaalse kui ka sotsiaalse keskkonna rolli.
Runnel, Pille (2009) The transformation of the Internet usage practices in Estonia (Doktoritöö, Tartu Ülikool) Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus http://hdl.handle.net/10062/14292
Doktoritöö keskendub Eesti infoühiskonnastumisele ning pöörab erilist tähelepanu ka laste ja noorte internetikasutuse kujunemisele ning digitaalse kirjaoskuse tasemetele.
Siibak, A. (2009a) Self-Presentation of the “Digital Generation” in Estonia. Dissertationes de mediis et communicationibus Universitatis Tartuensis, 7. Tartu: Tartu University Press.
http://dspace.utlib.ee/dspace/handle/10062/10593
Doktoritöö keskendub Eesti noorte online-sisuloome praktikate ja virtuaalse enesepresenteerimise strateegiate uurimisele.
Eestikeelsed multimeedia materjalid
Pruulmann-Vengerfeldt, Pille (2011) Internetikasutajate tüübid.
http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/17607/index.html
Mini e-kursus valmistatud e-õppe ajakirja jaoks. Koosned umbes tunnist ajast videoloenguslavestusest ning täiendavatest slaididest. Võimalus ka miniloengust omandatud teadmisi ka testi vormis proovile panna
Vanamehed kolmandalt, 26.02.2012, Kuku raadio
http://podcast.kuku.ee/2012/02/26/vanamehed-kolmandalt-2012-02-26/trackback/
Tunni ajalises PodCastis arutletakse autoriõiguse seaduste ja loomevabaduse üle internet ajastul. Hea sisend erinevateks piraatluse teemalisteks aruteludeks.
Aeg Ruum Virtuaalne Revolutsioon 1-4, eesti keelseid filmide sissejuhatusi ja kommentaare on võimalik vaadata ERRi kodulehelt. Populaarteaduslikku lisamaterjali kogu sarja kohta leiab BBC ingliskeelselt lehelt (http://www.bbc.co.uk/programmes/b00n4j0r ).
3. osa http://teadus.err.ee/artikkel?id=6182&cat=211&pg=1
4. osa http://etv2.err.ee/dokfilmid%20ja%20-sarjad/d425c2ec-7e8c-4bb8-bae9-93336853fdf2
Ingliskeelsed multimeedia materjalid
Toomas Hendrik Ilves – ICEGOV avasõnavõtt. Inglise keeles. 50 min sissejuhatust Eesti e-riiki
http://www.youtube.com/watch?v=7QrM6hvgdi8
Eli Parser Beware online "filter bubbles"
http://www.ted.com/talks/eli_pariser_beware_online_filter_bubbles.html
Lühike, ingliskeelne, sütitav arutelu sellest, kuidas automaatsed algoritmid võivad meid teine kord heal eesmärgil olulisest infost ilma jätta.
Sergey Brin and Larry Page on Google
http://www.ted.com/talks/sergey_brin_and_larry_page_on_google.html
Lühike (20 min) tutvustus selle kohta, kuidas Google toimib. Tutvustuse teevad Google asutajad.
RSAnimate-l on YouTubes terve kanal selgitavate joonistega huvitavatel teemadel arutelusid muuhulgas psühholoogiast, sotsiaalteadustest ja filosoofiast. Näiteks: Changing Educational Paradigm
http://www.youtube.com/watch?v=zDZFcDGpL4U
Online Risk and Harm in Childhood: a Critical Analysis and New Findings
http://webcast.oii.ox.ac.uk/?view=Webcast&ID=20110404_406
London School of Economics professor ja projekti EU Kids Online just Sonia Livingstone annab põhjaliku ülevaate 25 Euroopa riigi põhjal valminud uuringust. Ettekande fookuses on erinevad riskid ja ohud, millega lapsed ja noored võivad Internetti kasutades kokku puutuda.
The Future of Reputation: Gossip, Rumor, and Privacy on the Internet (38 min)
http://webcast.oii.ox.ac.uk/?view=Webcast&ID=20090625_290
Professor Daniel J. Solove arutleb, kust jookseb infoühiskonnas piir privaatsuse ja sõnavabaduse vahel ning analüüsib, kuidas peaks seadused kaitsma inimest veebikeskkonnas levivate kuulujuttude ja võimaliku laimu levitamise eest.
Teens and Privacy on networked publics (36 min)
http://www.youtube.com/watch?v=W6BNCZlsIuQ
Ameerika üks tuntumaid noorte ja sotsiaalmeedia uurijaid Danah Boyd tutvustab oma ettekandes noorte arusaamu privaatsusest ja erinevatest privaatsus-tehnikatest online-keskkonnas.
The Positive Potential of Peer Pressure and Messing Around Online (29 min)
http://www.youtube.com/watch?v=JtYZzTLK16s
Professor Mimi Ito analüüsib noorte erinevaid uue meedia kogemusi (ligipääs Internetile, digitaalne kirjaoskus, meediumi hariduslik potentsiaal)